Mõnusalt metafiktsionaalne tekst
kuningatütrest ja draakonist, kes on õige kurjade kavatsustega. Aga et tegu on
metafiktsiooniga, siis see lugu on esitatud nii, et jutustaja räägib lugu ja
tema kuulaja omakorda kommenteerib, esitab küsimusi ning palub muuta seda ja
teist. Ühesõnaga, omal moel on see kahe tegelase duell selle nimel, kuidas lugu
esitada, kelle nägemus võiks prevaleerida. Ja see on nauditav, sest noh, üks
osapool surub siiski oma nägemuse peale.
Kuigi kirjeldus võib näida mõne
kirjandusteadlase märja unenäona, on lugu kui selline väga suure mõnuga loetav,
kumbki osapool pole mingi kuivik, ja eks arutelu ole kaudselt sellestki, kuidas
tänapäeval muinasjuttu esitada või vastu võtta – ning millised arhetüübid on
sellised, millest ei saa loobuda. Väga viis, juba esmatutvus Kritzeri
jutuloomega oli magus, nüüd sai minu kujutelm autorist mõnusaid nüansse juurde;
peaks ikka ta eelmise aastal ilmunud jutukogumiku tellima ning asja vähe
lähemalt uurima.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar