Nick Wolven – Caspar D. Luckinbill, What Are You Going to Do? (The Best American Science Fiction and Fantasy, 2017)

Sünge fantaasia lähitulevikust, mis kirjeldab uut liiki terrorismi: „mediaterrorism“ (mida võiks McLuhani järgi tõlkida meediumiterrorismiks?). Ehk siis võrdlemisi suvaline valgekrae langeb korraga ohvriks uuele nähtusele – igast multimeediameediumist (ja neid on tõesti kõikjal) paiskub talle näkku koletud kujutised ja videod kuskil maailmanurgas toimuvast sõjast. Tapetakse inimesi, lendab kehaosi, brutaalsed vägistamised ja mis kõik veel. Alati kaasneb sõnum, et just tema on süüdi, et naisi ja mehi ja lapsi nii võikalt tapetakse. Ja seda näidatakse igas kohas, mis on võimeline audiovisuaalset sõnumit edastama. Et tulevik on muidugi väga ja väga ekraane (ja reklaamidroone) täis tuubitud, tähendab see tahtmatut interaktiivset lahingukogemust 24/7. Ja nii päevi ja nädalaid ja kuid järjest.

Miks just tema välja valiti, jääb selgusetuks (kõndiv reklaamipomm?), igal juhul kaasinimesed ei suuda seda endaga sõjamultimeediat kaasas kandvat meest välja kannatada ning ta jääb ilma naisest, sõpradest ja töökohast.

Loo lõpplahendus on siiski vähe isemoodi ja jäi mulle vähe segaseks, oodanuks justkui midagi … teravmeelsemat. Seda teksti lugedes meenus ajuti Susan Sontagi essee Teiste valust. Et mida peaks tegema lääne inimene, kui tema elustandardi säilitamise nimel tehakse kuskil mujal õige koledaid tegusid. Nagu loo finaalist selgub, on autoril eelkõige peas infoühiskonnaga kaasnev probleemistik, üksikisiku privaatsus ja mis kõik veel. Wolven muidugi mõnuga kujutleb seda totaalmeediailma (ka autori eelmine tekst on enamvähem samasse auku), kus reklaam ronib kasvõi nõelasilmast välja ning inimese roll on eelkõige olla tarbijaks. Go Übervision!