Ken Liu - The Litigation Master and the Monkey King (The Paper Menagerie and Other Stories, 2016)

See tekst on Hiina-aineline ning täis kõiksugu vempe ning õudusi, halli massi ja kangelaslikkust. Kui eelmise jutustuse üks kandetalasid hiinlaste Ameerikasse siirdumisest 19. sajandil, siis nüüd on juttu sündmustest 17. sajandil, mis on tekkinud sajanditaguse keisrivõimu vahetusega. Võitjate ja kaotajate ajalugu, ning õppetund kõigile, kes tegelevad suurimpeeriumite ajalooga.

Liu aga ei võta seda nii paatoslikult kui kullakaevajate puhul, lugu algab koguni õige paksus koomuskivõtmes, kus peategelane, külaühiskonna nö Kaval-Ants või rehepapp, kes aitab vaeseid kohalike võimurite kasuahnuse eest. Aga ühe niisuguse humoorika päästmise käigus pannakse korraga mees valiku ette – kas aidata nö ajaloolist tõde alal hoida või siis jääda oma väikeste rõõmude ja rahulolu tiiki edasi. Mees otsustab viimaks … ja saab kaela keisri julgeoleku, kes vahendeid ei vali ja viimaks mõistavad ta surma nülgimise läbi.

Muidugi, tekst on õige folklooripärane, nii on loos olulisel kohal peategelase vaimust kaaslane, deemon Ahvikuningas. Mis iseenesest ei pea tähendama, et peategelane reaalsuses just kergelt peast soe; see on lihtsalt … teine kultuurikontekst kui nüüd 21. sajandi olud (kuigi nüüdki mitmetmoodi populaarne vaimudega suhtlemine jms). Et jah, huvitav tragikoomiline lugu.

„Whispers passed through the crowd. Some tittered. Tian gazed at the bloodlust in some of the men. You have become a slavish people, he thought. You have forgotten the past and become docile captives of the Emperor. You have learned to take delight in his barbarity, to believe that you live in a golden age, never bothering to look beneath the gilded surface of the Empire at its rotten, bloody foundation. You desecrate the very memory of those who died to keep you free.
His heart was filled with despair. Have I endured all this and thrown away my life for nothing?“ (lk 373)