Tragikoomiline lugu noormehest,
kes ei taha minna mingi kauge sugulase matusele, aga siiski peab seda tegema.
Matusetseremoonial tabab teda erektsioon, mis kuidagi ei lahtu; ei kalmistul
ega peiedel – on kohe selline müstiline erektsioon (autor jätab küll lugeja
fantaseerida, millised võivad olla erekteerunud peenise mõõtmed)! Teadagi,
piinlik värk, nii mõnigi matuseline tuleb eraviisiliselt rääkima, et kuidas
siis nii, ning ei suuda uskuda Sebastiani väiteid, et tegu on tahtest sõltumatu
füsioloogilise reaktsiooniga. Noh, nagu noormees täheldab, on ta tahtmatult
sattunud matuse peamiseks kõneaineks, peielaua kõnedeski heidetakse ette …
sündsusetut käitumist.
Tõsi küll, mainimata jäi üks
oluline pisiasi, mida autor just ülemäära ei afišeeri (sest ta ikkagi lähtub
tegelase sisekõnest, eksole).
Ühesõnaga, Filimonov tuntud
headuses, loovimine kaasaja eestivene reaalsustes – tõsi küll, haritlaste
pooles. Muidugi võiks siin mõelda identiteediprobleemile jms, kuivõrd Sebastian
eestivene segaperest pärit, mistõttu matustelgi justkui kaks osapoolt:
eestlased ja venelased. Samas ajakirjas on Hasso Krulli käsitlus Andrus
Kivirähki viimasest jutukogust – kui selle loo autoriks oleks märgitud
Kivirähk, poleks ehk suurt imestanud.
Tekst loetav ajakirja kodulehelt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar