Mats Traat - Kõllane õtak (2001)

Tegemist on niisiis tartumurdelise luulekoguga. Vahel on murdeluulet lugedes tunne, et … suurt vahet polegi, mida öelda, peamine, et kuidas öelda. Samas - ehk seda tavakeeles luulet on nii meeletus koguses, et siis kõiksugu sisutus ei torka niivõrd silma.

Noh, aga Traat … klassik teeb mis tahab, ja vahel igati heasti. Siia sai valitud ikka vähe lühemad tekstid, ja kui ümberkirjutusel võiski mõni viga sisse lipsata, siis … tegelt on see tartu murde eripära, eksole.

ÄMARIK

Las armastusest täht nüid kõnelas!

Küll temä tiid, kel eng om ell

üüpäiväpikast igatsusest: kas

nink kona kokkusaamist näitäss kell?

Küll turumiilne saatuss kinni mass

kõik oodetu ja tühjä lännu aa.

Koit, ärä ole niida kuulekas:

ei muidu armsambaga kokku saa.

1999 (lk 11)

KONUSSIN

Tuikass kõrva takan.

Läbi päävalu vihma satass.

Lehe puist maan. Sais ajaratass.

Tulevik om must akan.

Egä lause esipoole kisk.

Matalrõhk kohinal üle lätt

Ku käänät autu võlssi kätt,

sul surma saija risk.

1995 (lk 25)

ELUTARKUSEST

Jäit kodu: ilma

ei laida just.

A suu om mõttu,

ku süüt maigavust.

Aat takan väikest -

ei näeki suurt.

Ku ette tükit,

saat vasta nõnajuurt.

1995 (lk 40)

ESIJUTU

Te kõnelade teabest,

mia elu põhjast, -

et kurvastust om uuta

nii lõunast ku põhjast.

Te kõnelade teabest,

mia kuritüüst, -

mes elust vii või uuta,

nink igävedsest üüst.

2000 (lkl 55)