21 oktoober, 2019

Nick DiChario - Dragonhead (The Mammoth Book of Best New Science Fiction 17, 2004)


15 aastat tagasi ilmunud lugu info üleküllusest ja selle mõjust inimesele on nüüdseks õige retroulme maiguga - siinse loo noor kangelane on nimelt langenud ohvriks infotainmenti voole. Mis tänastes oludes mõjub … naiivselt. Infotainment, mitte mingi juutuuberite ja muu sotsiaalmeedia lõputu pläma.

Loo probleem on siis selles, et nö lähitulevikus on võimalik lasta endale pähe siirata implantaat, mis edastab peakolusse informatsiooni. Noh, selle üleküllus kärsatab normaalse ajutegevuse läbi, tulemuseks siis potitaimelikud (loo pealkiri viitabki miskile taimele), kelle siseilm on täidetud erinevate teabekildude vooga, mis on kergelt inspireeritud ümbritsevast kogetud impulssidest - selles loos on ema oma potitaimest pojaga arstivisiidil, eesmärgiga teda päästa implantaadist ja infovoost. Arst … hoiatab komplikatsioonide eest.

Nagu näha, vähe naiivne värk 2019. aasta tingimustes. Muidugi, kui samas järele mõelda, siis implantaadi pakkujad võiks ju tõesti ühel hetkel hoopis omale vajalikku teavet ette sööta - minu meelest selles loos niisugust vihjet polnud (või lugejana võinuksingi sellise järelduseni jõuda?).


ulmekirjanduse baas

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar