18 oktoober, 2019

Jorgos Seferis - Müütiline jutustus. Logiraamat III (2019)


Lugesin ausalt raamatu kaanest kaaneni läbi. Minu jaoks vast huvipakkuvam on tõlkija pikk järelsõna, mis kirjeldab Seferise elu- ja loometööd, ning täiendab igati teadmisi maailma kultuuriloost. Päris üllatav on avastada, et Seferisest on eesti keeles kirjutatud alates 1960. aastatest (no kui talle Nobel määrati) – kas siis põhjuseks tutvustada hellenistliku kultuuri, mis oma juurtega on omakorda euroopaliku kultuuri alustalaks? Igal juhul, järelsõna järgi paistab Seferis olevat kenasti klassikalise modernismi esindaja; seda enam, et ta tõlkis kreeka keelde Elioti jt, ning suhtles mitmete modernistlike staarluuletajatega.

Mis viib paratamatult mõttele, et see osa modernismist (Eliot, Pound jne) on puhtalt elitaarkultuur, mille nautimiseks peavad olema kõiksugu klassikalise kultuuri registrid juba emapiimaga omandatud. Nii ei saa öelda, et Seferise tõlked oleksid minus just erilist härdust või meelteteravust tekitanud, vast emotsionaalselt kerkisid minu jaoks esile „Hooramise deemon“ (no muidugi, kõmu!) ja „Agios Nikolaose kassid“ (näide ehk vähe tuttavamast luulekeelest).

Aga eks niisugune tõlge on kahtlemata oluline eesti kirjanduskultuuri rikastamiseks, selles pole küsimustki.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar