Kes ei viitsi Hurley samanimelist
romaani lugeda, saaks siis hakkama hoopis lühema jutuga (näiteks Lightspeedi lehelt), igal juhul jõuaks loo
enamvähem sama lahenduseni.
Romaan jutustab toimuvat muidugi
pikalt-laialt lahti (nii alustab romaani väljaõppelaagri kogemuse pikk
lahtikirjutamine, mis venis minu meelest liialt põhjalikuks – jutus minnakse
sellest mööda enamvähem paari lausega); aga suurim erinevus on siis selles,
kuidas peategelane nö vabadusvõitlejaks hakkab, see on lahendatud teisiti, siin
on korraga deja vu roosiga, millest siis areneb edasi see ajarännu märguande
värk. See on muidugi kiirem ja poeetilisem lahendus kui romaani aeglaselt
lahtirulluv mõistatus eri ajahetkede elavate ja surnutega, mida peategelane
siis raskustega lahendab.
Ja noh, kui romaan on selgelt LGBT (mitte et see
tolles ajas kuidagigi eriline oleks), siis lühijutus jääb see teema
tagaplaanile või minusugusele lugejale õieti märkamatuks. Rääkimata peategelase
vanematest ja vennast ja julgeolekuohvitserist, neist pole jutus märkigi –
mistõttu see sõjaväkke astumine pole siin niivõrd dramaatilise põhjaga.
Nojah, vaikselt kisub juba
romaani sõlmpunktide ülesloetlemiseks, mis võiks võimaliku lugemiselamuse
rikkuda. Seepärast, aitab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar