Nagu Daryl Gregory loo puhul,
ütleks siingi, et tavalisel aastal oleks selle teksti valik mõnda või mitmesse
aasta parimate ulmejuttude antoloogiasse igati ootuspärane. No et robot, mis on
nii inimlik, et kui ta kasutusaeg hakkab viimaks lõppema, siis ta karune
inimsõber (või temagi on robot?) on nõus tegema mida iganes, et selle olendi
eluiga pikendada. Lisaks aitab see robot iluuisutajaid (kuivõrd ta liigubki
uisutaolistel alajäsemetel): sest ta on suuteline perfektselt ja korduvalt
esitama ka kõige keerulisemaid uisuvõtteid ja -tehnikaid.
Aga nagu öeldud, selle roboti niigi
pikaks veninud kasutusaeg on viimaks jõudmas lõpp-punkti. Ja kui palju ta
tahaks veel kogeda. Kuid ta on robot. Ent tal on tõeline sõber.
Tegelikult on see tekst vähe
tõsisem kui siinne pisut irooniline tutvustus – loo mõtted ja võtted peaksid
kenasti hinge minema, aga minu jaoks jääb see kuidagi … kaugeks. Igal juhul
mõned plusspunktid iluuisutamise eest, selline kasutusala on päris … ma ei tea,
leidlik?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar