Autor kirjutab tulevikumaailmast,
kus üheks suuremaks konfliktiks on olnud küsimus tehisintellektide õiguste küsimus
… ja peale konflikti lahenemist tehisintellekti kasuks, selgub, et inimeste
loodud tehisintellekt ei taha inimestega mingit tegemist teha. Nad valivad
inimestega suhtlemiseks üha obskuursemaid vorme ning nende sõnumite mõistmiseks
on omaette, tehisintellektide poolt väljavalitud inimesed – mitte et need
raskesti tabatavad ja dešifreeritavad sõnumid kuidagi inimkonda abistaks.
Kuid aastate möödudes tuleb selline
sõnum, et nad on valmis viimast korda inimkonda aitama; ja siis nad lahkuvad
igaveseks. Seepeale tekivad muidugi üha metsikumad hüpoteesid, et milline see
tehisintelliktide abi võiks olla – näiteks võti surematuseks või planeedi
ökosüsteemi päästmine või transhumaansus või muud paradiislikud hüved. Viimaks saabub
programm.
Et siis selline jahedalt
irooniline lugu inimkonna tulevikuväljavaadetest ja inimlikest nõrkustest. Eks paratamatult
mõtled sellele, kui tehisintellekt saavutakski intellektuaalse autonoomsuse, miks
siis peaks tal olema suuremat huvi oma algsete loojate soovide vastu?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar