Algul arvasin, et autor on varem kirjutanud ühe hea religiooniteemalise loo, aga kontrollimisel selgus, et tegu
hoopis nimekaimu Ken MacLeodi jutuga.
Ehk siis lugu Maast, kust
inimesed on lahkunud või lasknud end digiteerida. Järel on inimeste vajadusi
täitnud teenindusrobotid, millel pole enam suuremat midagi teha.
Ja järel on „patusööja“, mis on
saanud kutsungi Rooma, võibolla viimaselt inimeselt Maal: kelleks osutub surev
paavst, keda ümmardab Vatikani-täis roboteid. Paavst on viimaks valmis endast
loobuma (mitte et tal enam füüsiliselt muud teha oleks võimalik) ning nö
patusööjast robot tuleb teeb oma viimase … mälestuste imemise.
Kuid nagu selgub, on paavsti
teenindusrobotid oma viimasesse käskijasse vägagi kiindunud (ning usu idee omal
moel omaks võtnud) ning patusööja peab paavstiga juhtuva eest omakorda …
kannatama.
Loo finaal on oma sürreaalsel
viisil õige lööv, see oleks väärt vaat et lühifilmi. Noh, muidu … eksole,
robotid, see kipub vist olema antoloogia teemaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar