Sofia Samatar – Fairy Tales for Robots (Made to Order, 2020)

Antoloogia vast mõttetihedaim tekst, igal juhul on siin küllaga kujundeid, mida oleks võimalik lahti mõtestada. Algul arvasin pealkirja järgi, et ehk on tulekul midagi humoorikat Prasadi või Reynoldsi laadis, aga seeasemel vaat et esseelik muinasjuttude tõlgendus.

Niisiis, loo jutustaja (inimesest teadlane? Ka selles saaks kahelda) võtab ette erinevad muinasjutud (kokku 16), mida siis tõlgendab oma vaatenurgast (ja muidugi kogemusest) värsketele tehisolenditele mõistetavamaks. Mitte et need tõlgendused just niiväga lõbusad või elegantsed või seikluslikud oleks, pigem sellised … ängistavad, aga kerge lootusnoodiga. Või noh, igal juhul nõuavad need tõlgendused lugejalt empaatiavõimet. Olgu siis nii.

„This is the world of fairy tales. It is the world of robots. How strange to realize, even as I speak, that they are one and the same! I began telling you these stories as if stealing the human tradition, as if the fairy tales were never made for robots, but now I see that the entire genre really belongs to you, to the animate, to the force of things, to the living toys.“ (lk 301)