Paarkümmend aastat tagasi oleks seda lugu võinud interpreteerida näiteks Baudrillardi hüperreaalsuse abil. Nüüdseks … on need kaks nime vist enamvähem unustatud. Arvatavasti tõlgendas Lafferty seda ameeriklaste ütlust “15 minutit kuulsust”, aga seda siis hüperkiirusel ja hüpermõõtmetes (kuigi - Warhol lansseeris selle ütluse paar aastat peale loo ilmumist).
Või siis autor räägib tulevikuühiskonna äärmusest, kus väärtuseid luuaksegi vaid üheks hooajaks (siinse jutu kontekstis vähemaks kui tunniks) ja siis järgmine ja järgmine moeröögatus. Või on see siis digikultuuri ettekuulutaja - kõik on vaid tungide reglementeeritud rahuldamine (tekstis puudub igasugune vägivald).
Autor räägib miskist väljamõeldud “Abebaios block’ist”, mis eemaldati ajust ning sellega võeti inimkäitumiselt väga mitmed piirangud maha; jällegi - see ei tähenda üleüldse Erose ja Thanatose võimutsemist, inimesed on … korralikud. Üliagarad oma tungide elluviimisel, aga korralikud. Seega, ootamatult väikekodanlik hüperidüll.
Kuidagi palju tõlgendusvõimalusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar