Hiinapärane fantaasialugu inimohvrist, mida tuuakse kohalikule draakonile, et see kutsuks esile põllumajandusele sobivat vihma (võrdluseks näiteks Zen Cho tekst, kus draakoni enda liikumine kutsus esile kõiksugu klimaatilisi ja tektoonilisi jamasid). Inimohver peab olema vabatahtlik ja ta peab olema draakoni vääriline. Iseasi muidugi, mida see jões peituv draakon talle ohverdatuga õieti peale hakkab; igatahes hiljem pole leitud kedagi elusalt ega kontidena.
Lugu siis kahest õest, kes saabuvad selle jõe ääres asuvasse provintsikeskusse - nagu selgub, siis noorem neist on määratud draakonile (ikkagi vabatahtlikult), selline imekaunis ja tark tiinekast neiu, keda on titast saati imetletud. Vanem õde … pole just kaunis ja kes on aastaid olnud kade noorema õe peale, kuna see on vaat et maapeale saadetud ingel. Kuni muidugi, noh, ta on saatjaks õe draakoni kurku minekul.
Omamoodi seisundilugu, kuivõrd pole just saladuseks, mis sees ootab, ja ega autor üllatagi just pööraste käikudega (eks see õdede suhe saab veidi tumedama tausta küll. Arvatavasti pole sel lool mingit pistmist Kuangi triloogiaga, aga eks ikka tuletab meelde enda laiskust, kuna pole senini “The Dragon Republicut” lugenud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar