Omal moel Charlie Jane Andersi laadis tume tulevikunägemus Indiast, kus sealne infoühiskond on vägagi intensiivses madinas ning trollid möllavad kuidas jaksavad - ja seda isegi suurfirmade loodud tehisintellektiga jumalakujude vastu.
Loo peategelane, noor neiu, sellist trollide võimutsemist ja vihaideoloogia levitamist heaks ei kiida - nagu üks rahva meelelahutuseks loodud jumalatest, mis võtab ette teda ründavate trollide hävitamise. Ainult et … jumala loonud korporatsioon ei saa lubada endale sellist märatsemist, kuivõrd sellega vähendatakse nende kliendibaasi (sest trollid on ometigi kliendid).
Tekst ilmunud antoloogias “The Mythic Dream”, kus siis jutustatakse müüte ümber. Vahelduva eduga olen seda antoloogiat lugenud juba üle aasta, sest noh … enamus lugusid pole just märkimisväärselt kaasakiskuvad. Nii on ka see tekst selline … noh, huvitavalt loodud, aga ei tekita just suuremat kaasaelamist, kuna hindu mütoloogia pole just suurt tuttav. Mis on muidugi kivi minu kapsaaeda.
“The trolls advanced, viruses cascading off their bodies like oil in the bloody water of the river. Twinkling flakes of static danced down and clung to their armor, which was intricate and advanced. They could damage her avatar badly, hack her and steal her cryptocoin, or infect her with worms to make her a beacon for stalkers. Worst of all, they could have a bodysnatch script, steal her avatar and rape it even if Durga deported, or steal her real id and face and put it on bots to do as they pleased. Durga got ready to depart the doman if they came too close, even though she wanted to stay and witness the devi.” (lk 52)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar