Klassikaline väljapeetud novell, kus puänt pole teps mitte sõnakolksuks. Silme ette maalitakse viiekümnendate aastate lapsepõlv (vähe teistsugusem kui Viivi Luige “Seitsmes rahukevad”, tegevus toimub ikkagi linnas), kus tuleb kohaneda nõukogude reaalsusega, või noh, selle stalinliku äärmusega. Ehk siis kõik see hirm, et võid sattuda julgeoleku huvi alla - nagu selles peres juhtubki.
Ehk siis suguvõsalugu, kus mõned saladused võiksidki ehk jääda … saladuseks. Paneb mõtlema, et mis küll võis kõik sinu enda suguvõsas juhtuda … või kas see omabki enam tähtsust, elu läheb edasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar