Teist korda lugenuna olen nagu nõus, aga samas: inimesed ongi lollakad. Ilmselt on nad võimelised ka sedamoodi väärakalt oma soosuhteid reguleerima.
Lugu on natuke ümber kirjutatud, võibolla muuhulgas on ühiskonnas kombeks olevate sooliste suhete osa samuti modifitseeritud. Igatahes tundub islamistlik taust üldist abielu-kui-auküsimus-meestele suhtumist põhjendavat ja varasemast ma seda ei mäleta.
Nii, aga siis detailepidi erinevatele punktidele keskendudes:
* Tegelaskond on üldiselt päris hästi koostatud, kuigi tõsi on, et rohkem kui Mingi Mees ja Mingi Naine joonistuvad välja vähesed. Samas ei jää see häirima, inimesed ei tundu mitte ühetaolised, vaid peamiselt eristab neid amet. Sõdur, meedik, vanglaülem, eestkõneleja (kohalik vaste väike väikese piirkonna võimuta, ent esindusisikuna toimivale presidendile). Kui kapten Lassiére (peategelane) välja arvata, nad väga individualiseeritud pole keegi. Siiski märgib isegi mõni rida dialoogi, mis neile antud, ära, millise loomusega on tegu: on ta rõõmsameelne ja soe või järsk ja pidevalt enda kaitsel isik.
* Ühtegi teaduslikku auku, "pole usutav, ei saa sedasi olla!" mulle kui bioloogialembesele tavainimesele silma ei torganud. Neid võib seal olla, ent mitte tavateadmistega isikut häirival moel.
* Lisaks algul mainitud islamistliku taustaga ühiskonnale on ka teine, vihmarahva oma, mis tundub kõige lihtsamalt öeldes anarhistlik. Ei mingeid seadusi, ainult kui kahe inimese vahel on probleem, mida ei suudeta ise lahendada, tuuakse see teiste ette ja nemad siis otsustavad. Saabunud vangidelt võetakse esimese asjana ahelad maha.
Ja tundub, et selline ühiskond vähemalt Weinbergi jaoks toimib. Ei näidata ühtegi eredat probleemi.
* Küll aga on üsna teravalt ja selgelt märgitud suure ühiskonna probleeme - näiteks et vee normeerimine on kellelegi kasulik ning rikkad kompaniid mõjutavad valitsust.
* Põhiliselt ongi tegu ühiskonnakorralduste põrkumise looga - ainult et esitatud on see läbi kapten Lassiére'i ning tema isikliku loo, mis on päris pagana usutav ja huvitav. Ma soovin talle jutu lõpu järel küll kõike head!
(Kusjuures mul on nagu meeles ka teistsugune "20 aastat hiljem" lõpp loo esimese lugemise ajal, nii et oletan, et jaa. Tal lähebki hästi.)
* Väikesed kaldkirjas "väljavõtted olulisest kirjandusest" iga peatüki algul on nauditavad.
* Lõpupuänt on tore.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar