Masendav anekdoot teemal, et kosmose seaduse järgi tuleb hädakutsungit kuuldes tingimata appi tõtata ning proovida selle laeva inimesed päästa - hoolimata oma missioonist või suunast vms. Nii saadab siin reisilaev appikarjeid, sest noh, laeva tuumareaktor on kohe pöördumas pommiks. Viimaks vastab sellele üks laev, mis ei saa aga kõiki reisijaid peale võtta - heal juhul viiendiku neist. Miks?
Nimelt on selle laeva trümm kohandatud kahe hiiglasliku tulnuka transportimiseks - mõelda vaid, leitud on viimaks üks võõrrass! Kas päästa kõik inimesed või siis jätta alles tulnukad, keda lubati nö diplomaatilise puutumatusega kohelda?
Autor lahendab selle küsimuse õige süsimustalt ja eetilisi häirekellasid lööb viimaks igast suunast (ses suhtes hingelähedane tekst Rudenko päästmislooga). Vähe vanamoodsalt kirjutatud ulme, aga milline lõikav teemapüstitus, eksole.
Üks paremaid palu seal.
VastaKustutaKogumiku teine pool (v.a. 1 tekst) on hulga parem kui need esimese poole ajaloolised näited nõukogudeaegsest ulmekirjandusest.
VastaKustuta