Pole ammu ühtegi kaasaegset eesti YA romaani lugenud, seekordses loos on siis peategelaseks 15-aastane noormees, kes satub suhtesse endast 10 aastat vanema neiuga. Algne filmiõhtute ja seksiga küllastatud varjatum suhe läheb rajumaks, kui neiu hakkab talle tutvustama mõnuainete maailma - seda mõnelgi puhul noormehe enese nõusolekuta. Elu läheb rajuks, noormees jätab tippsportlaseks pürgimise ning satub konfliktidesse vanemate ja kooliga (noh, pilves või purjuspäi on keeruline väljaspool neiu maailma hakkama saada).
Lugu pole siiski miskist lootusetust allakäigust; ikka on olemas vanemad ja sõbrad, kes ei lase tal elumere lainetel pea kohal lüüa, ning noormees saab koguni põhikooli lõpetatud.
Eks romaanis on mitmeid asju, mis ei tekita minus inimlikku mõistmist, sest noh, selle neiu soov noormeest enda valduses hoida … ma ei tea, kas kellegi meelest on vahva käia 15-aastasega ööklubides ja pidudel. Ehk on tore omada sellist soovide täitjat, aga puhtinimlikult ma ei saa sellest aru, niisugune omamissoov näitab ikka katkist või väändunud arusaamadega inimest. Autor justkui viitab neiu ja ta vanemate keerulisele suhtele, aga kas siis seda kompenseerida niimoodi … nojah, ma pole küll miski hingeelu spetsialist.
Samas tuleb muidugi kiita autori julgust lõpetada romaan niimoodi “suvaliselt”, et noormees saab justkui tagasi ree peale, ja neiu … jätkab oma elu, hoolimata mõningatest probleemidest korrakaitsjatega; siin pole esitatud nooremate lugejate tarbeks just didaktilisi lahendusi. Ja no huvitav oli lugeda noormehe ujumistreeningutega seotust; ma pole senini küll kuidagi süvenenud ujujate füsioloogiaga seotud küsimuste valdkonda, aga eks tippujujad on tõepoolest veidi veidrama kehaehitusega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar