Tekst, mis võiks olla omamoodi versioon le Guini romaanist “Ilmajäetud” (blogis on sellest kirjutatud kolmel korral: esimene, teine ja kolmas) - ehk siis rivaalitsevat planeeti, mille olemasolu aga sõltub üksteise asendist jne, tegu niisiis kaksikplaneetidega. Kummalgi planeedil on kaks noort teadlast, kes oma iseseisvate uuringutega jõuavad järeldusele, et see kaksikplaneetide mõju (tõusud ja mõõnad) võiks vaat et tasuta energiat toota. Kuid et planeedid on vaat et külmas sõjas, siis sellega edasi tegelda on enamvähem võimatu. Seda enam, et kui noored teadlased kohtuvad, siis nad ka kõrvuni armuvad … ja sellest sünnib tõeline traagika.
Tõlkija järelsõnas pole le Guinile muidugi mingit viidet (või on see niigi selge?), aga millegipärast assotsieerus see mulle loo edenedes üha enam. Küll räägib tõlkija loo juures avalduvast hiina mütoloogia ja kultuuri dualismist ja selle märkide avaldumisest (mis on enamvähem tõlkimatu). Ja muidugi see traagiline armastuslugu, see on tõesti üsna hingemattev luhtumine. Ja mis põhjustel see luhtus, eksole (aga neist ma siin ei kirjutanud). Ilus lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar