04 märts, 2022

Poeetiline punane raamat. Ukraina. Poetics of endangered species. Ukraine (2007)

 

Mõned luuletused sellest kaunilt illustreeritud raamatust.


Loodjuur


Ei, ma ei ole äike,

olen äikese eelaimdus.

Kutsun välgu 

alla

enda peale.

Ise põlen ära,

aga taeva päästan.

(Oleksandr Šmok, lk 9)




Välekonn


Mu palve

on suunatud üles - taeva poole.

Laulan oma armsast hubasest soolaigust,

kuniks hakkab valus.

Kuniks teda veel on.

(Vassõl Gerassõmjuk, lk 22)




Salvei


Ära murra mind!

Ära kisu mu juuri!

Omaenda valu ei oska ma leevendada,

võõra valu võtan aga

oma surma hinnaga.

(Vassõl Gerassõmjuk, lk 32)




Ukraina jõesilm


Las mõni ütleb -

mis imelik elukas,

maailm pole sellist varem näinud.

See on ikkagi parem,

kui et siin mind

enam keegi ei näeks.

(Vassõl Rjabõi, lk 43)




Kuljuslill


Palun jumalat ja inimesi.

Vahetpidamata helistan oma kellukesi.

Ei kuulda taevas,

ei maa peal.

(Vassõl Slaptšuk, lk 60)




Alpi aster


Ma kasvan mägedes,

sirutan oma õiesüdame päikese poole,

sosistan tuulele kõrva

ja hoian maast juurega kõvasti kinni.

Ning ma tõesti ei taha leida end kuivamas raamatu vahel.

(Vassõl Gerassõmjuk, lk 90)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar