Huvitav lasteraamat, mille moraal on selline, et ma ei oska seda enda jaoks õieti positiivselt lahti mõtestada. Või siis ma ei osanud oodata midagi niisugust, mida lastele õpetada.
Lind leiab punase maasika. Aga seda tahab Konn, Orav, Karihiir, Rott ja Hiir. Nad otsustavad teha nö viievõistluse (igaühelt siis ala, milles nad on enda meelest kõige paremad), mille esimesena läbija saaks endale Linnu leitud maasika. Karihiir otsustab võistlemise asemel hakata kohtunikuks. Algab võistlus, kus elajad esitavad oma parimat ning samas ka aitavad üksteist: finišijoone ületavad nad üheskoos ja üksmeeles. Nad otsustavad jagada maasika.
Aga - nad avastavad, et Tigu on sellesse hambad sisse löönud. Seeasemel, et osaleda ettenähtud ülesannetes, läks Tigu otsejoones stardist finišisse - ning Karihiir kuulutabki ta võitjaks, sest tema oli esimesena kohal (mitte et tast oleks haisugi enne võistluse algust olnud). Ja kõik teevad ühiskalli.
Et siis … mida? Kust see Tigu välja hüppas, temast polnud varem sõnagi juttu või kuskil taustal. Mis see moraal õieti on? Harjuge ära, elu on ebaõiglane, aga sõprus on vahva? Raamatu illustratsioonid (Anna Doherty) on küll igati vahvad, aga see Tigu ja Karihiir … mida kurja nemad küll ajasid?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar