Kuulus filmirežissöör jäetakse maha oma noorema armsama poolt. Nagu sellest veel vähe oleks, mehe karjäär on filmitööstuses alla käimas - peale suurt hitti on ta järjest teinud üha nõrgemaid filme ning viimaks on produtsendid mõistnud, et parem on tema peale mitte võimalusi raisata.
Aga teenitud raha on veel küllaga ning mees ostab endale ajarännupaketi, et erinevates maailmades ringi liikudes inspiratsiooni leida. Kuid igal ajarännul kohtub ta ikka oma endise kallimaga eri vormides; nad on nagu … kokku seotud. Isegi kui peategelane on lehm 1950. aastatel, on tema armsam kärbes, kes ei anna lehmale asu. Igalt ajarännusessioonilt naastes tunneb ta end … valusalt, ikka selle lähedase kaotamise pärast: mida oleks võinud teisiti teha jne jne. Kuid iga ajaränd on ka kui õppetund või ümberkasvamine, eksole.
Seekordne ajarännutehnika toimib pigem psüühilises kui füüsilises vormis. 30 minutiline seanss, mille käigus külastad “peas” seda ajastut, mida soovid. Mis võib muidugi aju krussi keerata; sa oled justkui näitleja, ühtaegu oled täismahus tegelane, samas on sul alles oma kogemused jms. Sarnaselt Harrow’ loole on seegi meestevahelisest armastusest, eks huvitavam olegi see hiinapärane ja diasporaa kogemus (Cho on nö malai autor). Noh, armastuslugu ja loo lõpplahendus kui selline on vast … väheüllatav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar