Charles de Lint - The Sacred Fire (Dreams Underfoot, 2003)

 

Newfordi getos kohtab Luann üht kodutut, kelles tunneb ära ammuse ülikoolikaaslase Nicky. Kuigi mees on paadialune, kutsub naine mehe enda juurde sööma ja endise elukaaslase riideid proovima. Nicky hoiatab, et ta võib ju ohtlik olla, aga naine usub, et mehest pole talle ohtu. Õhtu edenedes keelepaelad vabanevad, Luann räägib oma ebaõnnestunud suhtest, Nicky põhjusest, miks ta tänaval elab.

Nimelt tapab ta vampiirilaadseid ja inimnäolisi olendeid, kes elatuvad inimeste sisemisest tulest (esimest korda puutus ta kokku sellega siis, kui need ta naise ja lapse tapsid). Luann on rabatud. Nicky niisamuti, sest ta näeb naises suurt püha tuld - teda tullakse küll sellest vabastama! Kuidas mees sellist maailma adub ja kas see pole mitte sarimõrvari luul, Luann ei oska seisukohta võtta. Igatahes peagi Nicky lahkub … ja siis tuleb vampiirilaadne olend.

Tekst siis pigem õudus või tumefantaasia, igal juhul üks tumedamaid tekste, mida de Lintilt kogenud - kõik lähebki aina hullemaks. Pole aimugi, kas sel on ka mingi seos mõne Newfordi romaaniga; Luanni nimi nagu oleks kuskil vilksatanud, aga pigem ajan segamini.