Nad ütlevad: imeline karakteriloome, eripalgelised tegelased, oivaline jutuvestmine.
Mida mina leidsin: kahe erandiga (mees, kes põhjustas kokkupõrke, ja naissoost loomaarst) on kõik tegelased ühesugused.
See tähendab, väliste atribuutide poolest hästi erinevad, muidugi. Mõned mehed, mõned naised, mõned noored, mõned keskealised (vanu polnud ühtegi). Mõned hästi haritud, mõned üsna napi hariduspagasiga, mõned rikkad, mõned vaesed, mõned üksiklased, mõned pereinimesed.
Aga nad kõik kas vaatavad maailma kerge põlgliku üleolekuga või vaatab autor neid kerge põlgliku üleolekuga. Näevad pisikest vinni tüdruku suunurgas, kellega koos rongis sõidavad, ja mõtlevad, et muidu oleks ta päris pandav, või seda, kuidas ülemus suud kõverdab, kui alluvatega räägib. Oletavad vestluspartnerit nuputavat, kas nad kannavad sukki või sukkpükse, kui kallis aluspesu tal on, mõtlevad temast kui "sellest lollist". Kogu aeg on maailmale ja teistele inimestele suunatud kerge üleolev kõrvalpilk.
Vahel on see suunatud ka inimesele endale - ostan seda kallist veini, selle kalli aiamööbli ja eks see terake uusrikka moodi on, aga ostan ikkagi.
Kogu aeg kerge põlgus, mingi distants, vahetute tunnete puudumine.
Ja siis on neil kuskil sees selle ühe teema osas tugevad tunded.
Naistel enamasti anonüümne üldine iha armastuse järgi. Vahel ka konkreetne armastus näiteks lapse vastu. Viimases novellis tahab peategelanna oma novelle avaldada.
Meestel on peamiselt konkreetne iha mingi naise järgi, kes kätte ei anna.
Ja mis siis saab ja kuidas saab - vahel läheb hästi tugeva tunde osas, vahel halvasti. Vahel läheb hästi vähemalt ses osas, et selgub: paari teise inimesega on head suhted, isegi kui tugeva tunde objektiga asja ei saa.
Päris masendavat juttu ses mõttes ei ole, et kõik igal rindel pekki läheks. Aga ses mõttes on küll, et ma jälestan enamikku peategelastest.
Nad ei ole vahetud.
Nad on sellised inimesed, kes mitte ei ela, vaid mängivad elu ja siis on nördinud, kui mäng hästi ei lähe.
Kahe erandiga. Kaks juttu on päris inimestest. Loomaarst ja reisiv müügimees on toredad inimesed, nendega tahaks rääkida ja tutvuda.
Kaks on veel, kes sellised ... enam-vähem. Pole nii hullud kui teised.
Enamasti on peategelased aga vastikud.
Ja üldiselt inimestele väga meeldib see raamat???
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar