Peng Shepherd - The Future Library (The Best American Science Fiction and Fantasy, 2022)

 

Selle antoloogia vast süngeim vaade tulevikule, mis muidugi võiks ärgitada hoiatusena midagi veel muutma, aga eks autorgi tundub olevat vähe pessimistlik või nii.

2014. aastal asutab üks kirjandussõber metsaistiku Norras, kuhu 100 autorit saavad oma isikliku puu - tingimusel, et nad kirjutavad teksti, mida hoitakse luku all 100 aastat, ning aja täitudes lõigatakse puu maha ja saadud materjalist antakse välja selle puuga seotud autori tekstiga raamat. Väga eksklusiivne projekt.

Ainult et selline poeetiline tulevik jääb kiirelt varju kliimasoojenemise ja selle tagajärgedest põhjustatud kataklüsmidele. Olukord läheb nii hulluks, et see kaugel Norras paiknev autorite mets (või siis “tuleviku raamatukogu”) jääbki üleüldse viimaseks puude koosluseks, mis 2114. aastaks on Maal alles - planeet on sedavõrd saastunud, et enam ei kasva puid. Aga jah, nüüd siis saag kätte, et saaks avaldada paberraamatuid.

Selle õudustäratava tuleviku taustal on kahe naise armastuslugu - Claire, kellel on seal üks puu ja kes peale metsa asutaja lahkumist hakkab juhtima selle metsatuka majandamist, ning Ingrid, kel õnnestub sinna metsa arboristina tööle saada. Peale Claire suremist on omakorda Ingrid juhataja, kes peab siis viimaks 2014. aastal metsa langetamist ja raamatute avaldamist organiseerima, nüüd siis meediakära saatel. Aga Maa viimastel puudel on hoopis oma lugu, mis nüüd järelejäänud inimkonda hämmastab …

Nagu öeldud, väga tume tulevik, mis peategelase loo taustal lahti rullub - ökosüsteemi hävinemine, haigused ja sõjad. Ingridi lõpupäevadeks ongi selge, et 50-100 aasta jooksul on inimestega kõik. Eks see kirjandusmetsa kujund on oma pateetilisuses vähe … tüütu, aga eks autoril oli vaja kuidagi jõuda oma soovitud finaalini, ja sellisena vast mõistetav.