Roger Zelazny - See surelik mägi (Tema silmnäo väravad, tema suu põlevad tõrvikud, 2022)

 

Jätkub kerge sulamine Zelazny lühiproosa asjus, ka see tekst on igati normaalne lugemine. Sest noh, ulmelisest alpinismist ma vist polegi varem lugenud.

Jack on üks universumi parimaid alpiniste, kes muuhulgas on jõudnud koos kaaslastega kõrgeimale - milleks siis oli vaja saada 27 kilomeetri kõrgusele. Selle vallutamise hinnaks oli pereelu kaotus. Aga nüüd on Jack sattunud veel kõrgema mäe juurde, nimeks on sel Hall Õde ja kõrguseks … 60 kilomeetrit. Veel viimane tipp ja siis lõpp sellisele alpinismile, aeg on uuesti pere luua.

Kõigepealt teeb ta üksi proovironimise, mis lõppeb sellega, et teda rünnatakse ja lüüakse oimetuks millegi poolt. Aga Jacki see ei peata - hoolimata selle millegi selgetest hoiatustest. Ta meeskond koguneb veel viimast korda, ning koos hakatakse Halli Õde vallutama. Jõutakse uutele rekordkõrgustele ja sealt hakkavad neid kimbutama veidrad nähtused. Mäel on saladused.

Et siis … kõrged punktid sellise teema eest - mitte et mingi alpinism mind suurelt kiigutaks, aga vahelduseks miks mitte (jajah, muidugi see alpinism on tegelikult fassaad millelegi kõrgemale). Eks tegelased on nagu on, ei saa öelda, et oleks miski eripärane kvaliteet, lihtsalt sellised harjumuspärased poolkangelased. Aga Halli Õe saladus kui selline on hea ninanips - nagu Jack endalt aegajalt küsib, kui palju see mägi õieti kaaluda võiks.

ulmekirjanduse baas