Kõvaulme või kosmoseooper naisest või muidu inimesest, kes on peale kõiksugu tööotsi erinevatel kosmoselaevadel jäänud maha ühte kosmosejaama, kust ta ei saa enam õieti lahkuda. Elatub nö juhutöödest (mis küll kosmosejaama tingimustes võivad olla õige ulmelised) ning ühel remonditööl litsutakse ta kahe laeva vahel enamvähem laiaks. Surm on küll silme ees, aga tema juurde ilmub üks naine, kes lihtsalt hoiab tal käest ja ei lase juttu rääkides tal teadvust kaotada. Enne arstiabi saabumist see naine kaob.
Tööõnnetuse eest saadav kahjutasu on õige üüratu, aga naine ei lahku, teda on painama jäänud see päästjast naine. Viimaks selgub, et tegu oli ühe litsuva laeva avatariga … See on häiriv, et ta on sissevõetud tehisintellektist, aga ikkagi vajab ta sellega kohtumist. Ja salajaselt missioonilt naasva sõjalaeva avatar ilmubki …
Et siis selline paduulmeline tekst (siiski, tegevus toimub inimeste ja nende erinevate …. kosmiliste edasiarengute seltsis), mille puhul pole õieti aru saada, millega just tegu on. Eks siin võib küsida, et kus on õieti inimese kodu ja koht - sedalaadi ulmekirjanduse võtab seda üsna vabalt või õigemini ei huvitugi sellest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar