Tekst oleks eelkõige india lugejale, ehk siis lugu, mis lähtub peamiselt ajaloolistest ja kaasaegsetest India ühiskondlikest oludest (kuigi olulist rolli mängib ka kirjutamisaegne maailmapoliitika, mis siin siis on edasi kandunud … jälle 2087. aastasse).
Viimaks sain pihta sellele 2087. aasta fenomenile - mis on siis 140 aastat iseseisvumisest 1947. aastal. Miks just 140? Sest 2017. aasta (selle antoloogia tekstide üks võimalikke kirjutamisaegu; esimene väljaanne ilmus 2019. aastal) on selle ajajärgu keskel - 70 aastat tagasi oli 1947, 70 aastat edasi aga 2087. Ehk siis kujutelm sellest, mis võiks Indiast saada, kui see kestaks veel sama kaua kui on juba iseseisev olnud (noh, hiljuti võinuks siis Eesti puhul olla 1991-2021-2051).
Aga jah, tegu on siis omamoodi kelmilooga, kus peategelane on löönud laiaks oma vanemate varanduse, raisates seda siis õnnemängudele. Võlgade maksmiseks läheb vaja veel erinevaid pettusi, ja lõpuks ei jää muud üle kui põgeneda Kuu baasile, kus valmistutakse ette suure hulga indialaste Maalt ära saatmiseks. Aga Kuul satub ta peale veidrale plaanile, kuidas vähendada ülerahvastatust. Jälle jama.
Kuid nagu öeldud, palju rõhku on India oludel, kõik need eri usundid ja muud hullised, mis seal kihavad ja möllavad.
Eile vaatasin Briti ajaloo leksikonist kaarti, kus inglased pidasid Briti valdusteks vaid osa Indiast, osadel aladel oli mingi muu staatus.
VastaKustuta