Teised teemad on ka esindatud, aga nad peaaegu kõik on ikkagi tsükli erinevate meeleolude ja tunnetustega seotud.
Osad luuletused on üsna selgelt autori-minakogemused. Osad sama selgelt kellegi teise silme läbi vaadates tulnud. Ning suur osa luuletusi on sedavõrd universaalsed, et sobiks ükskõik kellele - või vähemalt ükskõik kellele eagrupis, kus viljakas naine ollakse.
Olgu, mitte päris - verinoorte tüdrukute (mul algas menstruatsioon üheksaselt) menstruatsioonitaju on puudu.
Võin öelda, et minu jaoks oli see kohutav. Pidev alandus, kodus ei oletatud ka, et mul regulaarselt käivad, polnud vahendeid. Ma lihtsalt võtsin sidemeteks riideid väikeseks jäänud riiete kapist ja viskasin pärast minema, ja ikkagi voolas vahel mööda jalgu alla ja ma esinesin mingil kooliüritusel luuletusega, kogu aeg kartes, et veri mu rohelised välismaalt pärit sukkpüksid niimooodi läbi leotab, et seeliku alt tume nire paistma hakkab. .
Aga üldiselt - olemas.
Ma kiidan kogu temaatika väga heaks.
Menstruatsioon pole mingi häbiasi ja mida avalikumalt seda käsitletakse, seda vähem on menstrueerijatel sisemisi traumasid teemal: "Ma olen nii ilge, ma menstrueerin."
Aga luulekoguna on tegu hea keskmisega.
Halb ei ole kuskilt.
Väga head, veritsema (mhmh, meelega) panevat ka eriti ei paista.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar