Heljo Mänd – Kodupäike (1970)

Väike isamaaline luulenurgake.

--

Ekskursioon (Heljo Mänd)

Matsalu!
Matsalu!
Pilliroo- ja kõrkjasalu,
linnukülad, linnutalud,
linnud õhus, linnu jalus.

Pühajärv!
Pühajärv!
Elujärv, ilujärv!
Hüppas rõõm su siniveest,
hakkas naerma meie sees.

Emajõgi!
Emajõgi!
Jookse ruttu, Emajõgi!
Peipsil laiaks järveks saad,
kanna sinna meie paat.

Taevaskoda!
Taevaskoda!
Käime mööda taeva koda.
Sinu kõrgel katusel
pehmet pilve katsume.

Tõravere!
Tõravere!
Tere, tere, tähepere!
Silmapilk su teleskoop
kosmose me juurde toob,

Munamägi!
Munamägi!
Meie kõige armsam mägi.
Sinu tornitipust saab
tervitada tervet maad.

(lk 21-22)
--

Kodumaa (Venda Sõelsepp)

Kaunid sõnad, pillikaja,
mürtsuv marss ja suur paraad -
kas me ainult selle kaudu
tunnetame kodumaad?

Kevadpõllud mürisevad,
kuni ehast agu saab.
Hommikuks sai seeme mulda
ja see muld on kodumaa.

Merel möllab möirgav raju,
lainehari varjab maad.
Rool on soolast parkund kätes -
eks ka see on kodumaa.

Kastepärleis pohlapuhmaist
kongusnina-põdrapaar
laanehämarusse longib -
kas see pole kodumaa?

Või kui talvevihur vingub,
tuisku mattub mets ja aas,
külmalt kilgendavad tähed -
see on sinu kodumaa.

Kodumaa sa oled ise,
killukene kallist maad.
Lapsepõlvest raugaeani
oma jõu sa temalt saad.

(lk 32)