Johannes Aavik – Keeleuuenduse lõpmatu kurv (2006)

“Oluline on ainult sõna foneetiline eestilaadsus, s.o. et sõna ei sisaldaks võõraid häälikuid, ei algaks kaksik- või kolmikkonsonandiga, ei sisaldaks ka sõna sees ja lõpus ebaeestiliste häälikute ryhmi, et rõhk ei oleks kaugemal esimest silpi. Ainult see on tähtis. Kõik muu on juhuslik ja kõrvaline.” (lk 17)

“Meie armas emakeel peidab endas fataalseid kakofoonia põhjusi, mis pesitsevad rõhuoludes, häälikute laadis, lühikeste silpide järgnemistes ja mõnede häälikute liig sagedais kordumistes. Iga võrdlus itaalia keelega tundub naiivne, kui mitte iroonia. /-/ Veel enam rikub keele kõlalist ilu samade häälikute liig lähene ja sagedane kordumine: kannatamata, vabandamata. Need lõpmata a'd on midagi lamedat, laia, talupoeglikku. Ka u on ylivõrsund.” (lk 40)

“Kuid siiski kõige tyytavam konsonantidest, kõige ninatargem, kõige edevam, see, kes end igale poole vahele topib on t (d). See on kaugelt hullem kui s. Ta on igalpool: kirjutatakse, parandatakse, jumalateta, karistatute, ametiteta. Ja nii saadab see edev häälik korda, et eestikeelsed laused sagedasti muud ei ole kui -tade -tate -teta -tuste -tatele -tatud -tetud -titeta -tusteta -tatuta jne. Yks tutetatetamine! See muudab eesti keele kõla konarlikuks, lohisevaks, labaseks, jõlbeks, veidraks, kuni vastikuseni tyytavaks. Teeb meele päris nukraks!” (lk 40-41)

“Seetõttu säilitagem ka võõrsõnades võõrapärane rõhk kaugemal esimest silpi, mis on kõlaliselt parem, annab sõnale rohkem energiat ja plastilisust. Võõrapärase rõhu säilitamine ei ole mitte eesti keele nõrkus, vaid vastupidi, yks ta yleolekuid ja edemusi võrreldes läti, soome ja ungari keelega, kus rõhk on alati esimesel silbil ka võõrsõnul. Et rõhu viimine esimesele silbile labastab ja lamestab sõna jume, selles veendub kõige paremini, kui võõrsõnu rõhutada esmasilbiliselt: europa, amerika, iitalia, Paris nagu soomlased ja lätlased hääldavad. Seega öelgem: diftong, kefiir, kiosk, poliitika, sopraan, tapeet, teaater.” (lk 44)

Tore tekstikogu, Lamp on vaimustav ja Aaviku tsitaadid säravad.