07 märts, 2010

Andrus Kivirähk – Jumala lood (2009)

“Ole tervitatud, ristirahvas!
Käes on esimene advent!
Kuused, pange ennast põlema! (See oli nali.)” (lk 89)

Kas Kivirähki selline jumalavallatus sünnitabki pärnitsalikku noorsugu? (See on nali. Ausalt.)

Et siis viimase välja pigistamine ilmunud ajalehelugudest. Raamatu puhul häda see, et alati ei kipu konteksti mäletama, aga noh, veel pigistab mälust mõndagi välja. Selliste tekstide puhul tekib aegajalt küsimus, kas (eluterve) naermine kõige üle on ühtviisi vastuvõetav – nii tundus näiteks mulle üsna mööda irvitamine rohelise eluviisi teemal (lk 83-86); mitte et ma paduroheline oleks, aga teatud tervemõistuslikkus ikka säilunud. Jumala maalimissoovitused (lk 65-67) on päris naljakad, samuti lihavõttejäneste munatamine (lk 181-184). Piiskop Põder ja Jeesus funktsioneerivad kui Vuorineni juttude Kristian.

Raamatu kujundus meenutab kahtlaselt JI raamatute omi, JI puhul on teksti font vähe inimsõbralikum, ei pea sigri-migri lugema.

“Jeesus nohises kurvalt. Ma vangutasin pead.
“Palun, katsu vähemalt edaspidi nende asjadega ettevaatlikum olla,” ütlesin ma. “Ära käi niudevöö väel, pane pikad püksid jalga, muidu arvavad naised, et sa oledki kogu aeg saadaval.”
“Mini on moes,” väitis Jeesus.
“Ole vait ja kata kintsud kinni! Paradiis pole lihalett!” (lk 72-73)

vikerkaar
trakyllmaprokrastineerinj2lle
orkaani südames on vaikus 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar