23 mai, 2010

Rodric Braithwaite – Moskva 1941 (2010)


“Nende üllatuseks ei lastud neid maha, vaid saadeti Saksamaale. Järgnevatel aastatel viidi Mištšenko ühest laagrist teise, ta töötas mitmes Saksa tehases ja välitöödel, tegutses aeg-ajalt tõlgina, lükkas tagasi katsed värvata teda sakslaste loodud “Vene Vabastusarmeesse”, põgenes vangilaagrist ja saadi kolme nädala pärast kätte, veetis kuu aega Saksa tsiviilvanglas, saadeti mõneks ajaks Buchenwaldi koonduslaagrisse, oli Leipzigis, kui kuninglikud õhujõud seda pommitasid, põgenes kevadel uuesti, kui teda koos teiste sõjavangidega pealetungivate venelaste eest ära viidi, sattus ameeriklaste kätte, keeldus pakkumisest minna Ühendriikidesse ja anti venelastele üle. Nagu sajad tuhanded sõjavangid, arreteeriti temagi, kuulati NKVD-s üle ja saadeti Gulagi, kust vabanes alles 1956. aastal. Seejärel sai ta uuesti kokku oma naise Svetlanaga, tuli tagasi Moskva ülikooli ja töötas kolmkümmend neli aastat Tuumafüüsika Instituudis.” (lk 214)


Huvitav oleks lugeda mõne vähetähtsama linna esimese sõjaaasta kroonikat, tagalas või rindejoontel – et kuidas elati, mis toimus, milline oli väikelinna vms sõjaajarutiin, mida tegi miilits ja sõjavägi ja millised kuulujutud jne jne. Muidu ikka Moskva ja teised kangelaslinnad.

Põnevad on raamatus ära toodud rohked elulood ja päeviku- või kirjakatked (no et pahatihti tegemist moskvalastega, siis teadagi, keskmiselt paremad kui tavalised nõukogude kodanikud, ikka ballett ja ooper ja kuldkalakesed), annab nö näo jõhkratele inimkaotustele. Tasakaalustamiseks võinuks ehk võrdluseks olla enam Saksa poole tollaseid mälestusi. Autor paistab olevat kultuurihuviline diplomaat ehk siis tuttav Tolstoi loominguga, nii ilmestavad teksti paralleelid “Sõda ja rahu” ja “Anna Karenina” teostega.

Teos on ehk asjalikum kui Nagorski raamat, teksti suudavad elavdada samuti tõlkija huvitavad keelekasutused:
Raskova hukkus lennuõnnetuses 1943. aasta jaanuaris. Ta maeti Kremli müüri.” (lk 117)
Tema päritolu oli vähelubav: ukrainlasest vanaisa oli tsaarirežiimile vastu hakanud ja vanemad lasid bolševikud kodusõja ajal maha.” (lk 123)

sirp - Merridale'i on ju eesti keelde tõlgitud?
raamatumaailm
lugemispäevik

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar