Alaa Al-Aswani – Jakubijani maja (2012)

Elu Lahesõjaaegses Kairos, mis siis keskendub Jakubijani majaga seotud inimeste ümber. On himurad ja vanad rikkurid, homoseksuaalne ajakirjanik, tõusikust keskealine ärimees, ellu astuvad neid ja noormees ning mõned veel. Ehk siis korruptsioon, religioon ja seksuaalne frustratsioon. Ja Suur Mees, kelle jõustruktuurid hoiavad ühiskonda oma haardes. Kõikide tegelaste lood on mingil moel traagilised (oma väikeste rõõmudega), nii saab uksehoidja ambitsioonidega pojast hoopis vanglaahistusega äärmuslane, kaunist neidu kasutavad tööandjad onaneerimiseks, oligarh jääb Suure Mehe tallaaluseks, homoseksuaal langeb kireohvriks jne. Ja positiivset nägemust Egiptuse olukorrale nagu polegi – ei demokraatia ega islamiriik pole just kõige õigemad valikud (või kes teab). Usuäärmuslaste ühtsus on omamoodi karjamentaliteet, muude võimaluste puudumine või kättesaamatus, parem siis lasta endal massipsühhoosiga kaasa minna, ühe ajuloputus vs teise ajuloputus. Nagu öeldud, pole autor just ülemäära helge visiooniga Egiptuse tuleviku suhtes.

“Edaspidi tegi Abd Rabbuh korduvalt katset katkestada vahekord Hatimiga. Hatim teadis oma pikaajalistest homoseksuaalsetest kogemustest, et üldiselt vaevab aktiivset geid alguses süütunne, mis hõlpsasti läheb üle tigeduseks ja vihaks passiivse partneri suhtes, kes ta võrgutas. Aga ta teadis ka, et korduv homoseksuaalne elamus tekitab aegamööda aktiivses partneris ehtsa kiindumuse ja kire, ehkki esialgu oli selle asemel tõrksus ja viha. Sel kombel kõikus Hatimi ja Abd Rabbuhi suhe lahkumineku ja leppimise vahel.” (lk 67)

tõnise lugemispäevik

õhtuleht

postimees
sirp