Avo Paistik – Klaabu juhtumused 1 (1989)

Paistik on taastöödelnud oma versiooni Klaabust ja seekord on ohjad täiesti tema käes ehk siis kogu sisu ainuisikuline valdamine. Paistiku illustratsioonid erinevad oluliselt Kurismaa nägemusest – kui Kurismaal on poolmüütiline algmaailm, minimalistlik ja monotoonse värvilahendusega (või kuidas nüüd väljendudagi), siis Paistiku illustreeritud maailm võiks iseloomustada lihtsameelse psühhedeeliana, kobrutavad värvilatakad, kõik need putukad ja linnud ja lilled ja nurkades piiluvad lõustad. Klaabu on seal, võiks öelda, igati tähelepanu keskmes, kõik need olendid vaatavad just teda. Pilvedest ja mereveest rääkimata. Ja muidugi – on märke inimasustusest (ehk siis lähenemine Rannapile ja kaugenemine Kurismaast).

Jutt on algversioonist lühem, ära on jäänud konn, metsatulekahju, seened ja tigu; tekst on üldse pea maha kratsitud, on vaid ekstaatilised hüüatused (ei saa jätta märkimata, et selle raamatu lugemisel Klaabu multifilmi pea üldse ei mäletanud). Ja veel üks muudatus või miksimine varasemaga, Paistik kasutab nüüd Klaabu tundlate kohta Rannapi väljendit krimbel.