Grant Naylor – Punane kääbus: Lõpmatuses tuleb sõita ettevaatlikult (2002)

Et siis Douglas Adamsi laadis humoorikas ulmekas, mis toimub tulevikus ja sellest omakorda kolm miljonit aastat hilisemas tulevikus. Ehk suvaline jõmm satub purjuspäi Maalt ära jne jne. No tegelikult on raamatu tegevus kokku võetud tagakaanel:

Kui Lister end purju jõi, siis ikka päris põhjalikult. Olles tähistanud oma sünnipäeva Monopoli-teemalise kõrtsituuriga mööda Londonit, lõpetas ta rännakud ühel Saturni kaaslasel, peas naiste roosa krimpleenkübar ja jalas kollased kalavintskid. Raha tal polnud, aga taskus oli pass Emily Berkensteini nimele. Kosmosekorpusesse astumine näis ainsa sobiva lahendusena. 
Punane Kääbus, vana kobakas kosmoselaev, pidi peatselt alustama teed maale. Sinna see aga ei jõudnud. Selle asemel leidis Lister end kolme miljoni aasta kauguselt Maast. Ta oli inimkonna viimane elusolev esindaja. Tema seltsilisteks olid surnud mees, hullunud arvuti ning kõrgelt arenenud kass. Koduteel ületasid nad valguse kiiruse, kohtusid Einsteini, Archimedese ja Norman Wisdomiga ning avastasid... alternatiivse reaalsuse.

Igal juhul, meelelahutuseks sobilik lugemine, ja kassiarmastajatele on kassinimene Kass, kelle elu on nii mõnusalt laisk, et see teeb relvituks.

“Ta vihkas pesupäevi. Need väsitasid ta alati ära. Väsinult korjas ta maast veel ühe määrdunud särgi, sirutas keele välja ning asus särki pikkade, metoodiliste, karedate ja märgade keeletõmmetega puhastama, katkestades aeg-ajalt vaid selleks, et keelt pesupulbripakki torgata.” (lk 206)

ulmekirjanduse baas