Tegemist siis
“Jänese aastaga” 21. sajandi tingimustes (viidatud lugemismuljed
räägivad, et 36 aastat vahet). Vatanenist on saanud umbkeelne
rumeenlasest võõrtööline Vatanescu, rahvamajanduse asemel
õilmitseb kapitalism ja inimkaubandus. Kuigi eelnevalt nagu ootasin,
et saab huumorit või nii, siis tegelikult tegi raamatus toimuv
kuidagi kurvaks või nukraks. Inimene oma õnnes või õnnetuses, müü
ja ole müüdav, mingi jahune varimajandus, millel kõik püsib. Vaat
et õnnelikuima inimesena mõjus sõjaväelasest infarktiinvaliid oma
naisukese ja pisihädadega; kõik muud olid kui... nüüdisaegsed
olelejad. No ja eestlasest ehitaja Õunap, suguvend missugune. Ja eks
raamat olekski võinud pussitamisega lõppeda, edasi läks juba
liialt tuimalt satiirivankrisse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar