Luuleraamat prohvet soarist ehk siis
Kivisildniku valuraamatu II köide, mis on vast terviklikum kui
I köide, iga luuletus ongi konkreetselt prohveti tegemistest ja noh,
ta õpetusivadest massidele. Sügavamõtteliselt mainiks, et tekste
võiks pidada üsna vihaseks ja apokalüptiliseks raiumiseks, mis
tekitab mõningase küsimuse, et kui lugejana pole halli aimugi
tagamaadest, siis kuidas peaks see värsiraamat panema mu hingekeeli
helisema. Mis on see, mis on mis. Üldiselt on metakirjandus
Kivisildniku tekstidest huvitavam kui reaalsed tekstid ise,
arvatavalt peaksid need siinsed luuleteod mõjuma võimalikule
lugejale kuidagi ärritavalt või irriteerivalt, aga selline
autoripoolne kalkuleeritus ei hakka mul miskitmoodi tööle,
kirjandus kirjanduse pärast, või midagi.
Tõeline udupostitus, mitte midagi pole
öelda.
reaktor
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar