11 juuni, 2013

Pierre Boulle – Mees, kes vihkas masinaid (Prantsuse novell, 1973)



Üsna wanamoeline lugu mehest, kes vihkas masinaid. Ehk siis insener, kes avastas, et masinate tekitatav white noise ja hullem kära on neile viis suhtlemiseks, mis on kangelasele häiriv. Ja mees pöördub looduslapseks ning püüab masinatele vingerpusse keerata. Oleks, et siis lihtsalt tehnika hävitamine, aga ei, selle käigus hävineb niisamuti inimesi kui maist vara. Ühesõnaga, mees tunnistatakse vaimuhaigeks, ent hullumajaski leiab ta võimaluse tehnikat tuksi keerata. Kui ta vabaneb, satub ta tööle veidrikust rikkuri juurde, kes vaimustub... arvutitest. Endine vaimuhaige püüab rikkurile tõestada, et tema mõistus töötab paremini kui arvutitel. Kuni ühel hetkel... mees avastab, et võistlev arvuti on ta hüpnotiseerinud ja nö rivist välja löönud – ning veel hullem, selle tagajärjel on nüüd mehel üks ajupoolkera läbi kärsatatud. Ent ta jätkab allesjäänud ajupoolkeraga võitlust tehnika vastu.

Võrdlemisi jabur lugu, mis kulgeb katastroofi poole. Nägemused kõikvõimsast arvutist on sellised, nagu need kunagi olla võisid – mis siiski nüüdispilgule suht humoorikad. Muidugi, iseasi, mida võisid nõukogude aja lugejad sellistest tehnikate kirjeldustest arvata, moeröögatus missugune.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar