27 august, 2013

Sushma Joshi – The End Of The World (The Mammoth Book of Apocalyptic SF, 2010)

Näide nepaali ulmest ehk siis lugu sellest, kuidas lihtsad nepaallased saavad korraga kaljukindlalt teada, et maailmalõpp saabub homme kell 11. Seda räägitakse televisiooniski. Kui nii, siis nii. Midagi uut siin maailmas, ja kui lõpp käes, siis võib eelnevalt kõhu korralikult heast-paremast täis süüa ja järgmisel päeval tööle või kooli mitte minna. Mis maailmalõpu põhjustab, ei osatagi täpselt öelda, on see siis täistabamuse saanud Jupiteri plahvatuse tagajärjel Maad tabav kosmoseprügi, või siis tegi Nepaali president midagi valesti ja häbistas pöördumatult nepaallasi. Kes teab. Igal juhul, täis kõhuga on mõnusam lõppu kogeda. Ja sellele vastu vaielda ei saa ega oska.

No pole just kivikõva lugu ja ulmeline element pole ehk eesmärk omaette rahvusliku koloriidi kõrval, ent samas päris humoorikas pilguheit sealsesse külaühiskonda ja olupoliitilistesse reaaliatesse.

“Dil showed up that night at his house with a kilo of meat wrapped in sal leaves. He handed it to Kanchi without a word.
“Meat! We don't have a kernel of rice, not a drop of oil, not a pinch of turmeric in the house. And you come back with a kilo of meat! We could have eaten for a week with that money.” Kanchi was exasperated.
“Shut up, whore, and eat,” said Dil. “You might be dead tomorrow, so you might as well enjoy this meat while you have it.”” (lk 12)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar