Näide nepaali
ulmest ehk siis lugu sellest, kuidas lihtsad nepaallased saavad
korraga kaljukindlalt teada, et maailmalõpp saabub homme kell 11.
Seda räägitakse televisiooniski. Kui nii, siis nii. Midagi uut siin
maailmas, ja kui lõpp käes, siis võib eelnevalt kõhu korralikult
heast-paremast täis süüa ja järgmisel päeval tööle või kooli
mitte minna. Mis maailmalõpu põhjustab, ei osatagi täpselt öelda,
on see siis täistabamuse saanud Jupiteri plahvatuse tagajärjel Maad
tabav kosmoseprügi, või siis tegi Nepaali president midagi valesti
ja häbistas pöördumatult nepaallasi. Kes teab. Igal juhul, täis
kõhuga on mõnusam lõppu kogeda. Ja sellele vastu vaielda ei saa
ega oska.
No pole just
kivikõva lugu ja ulmeline element pole ehk eesmärk omaette
rahvusliku koloriidi kõrval, ent samas päris humoorikas pilguheit
sealsesse külaühiskonda ja olupoliitilistesse reaaliatesse.
“Dil showed up that night at his house with a kilo of meat wrapped in sal leaves. He handed it to Kanchi without a word.“Meat! We don't have a kernel of rice, not a drop of oil, not a pinch of turmeric in the house. And you come back with a kilo of meat! We could have eaten for a week with that money.” Kanchi was exasperated.“Shut up, whore, and eat,” said Dil. “You might be dead tomorrow, so you might as well enjoy this meat while you have it.”” (lk 12)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar