1695 – Võõrad suled (Tuumahiid, 2013)

Lisandusi muinaseestlaste valgustamata ajaloole, ehk huvitav fantasy kõiksugu nõidade imeriistadest ja kättemaksuhimulistest metshaldjatest oma elajatega. Ja karta on, et viimaks on paljastunud kurjajuur, kes põhjustas maarahva mandumise enne ristirahva tule ja mõõgaga tulekut. (Kas see ka nii juhtus, selgub ehk autori järgnevates tekstides.)

Lugu siis Neveli nimelisest mehest, kes pole just teravaim pliiats pinalis. Noormees elas kuningas Himolemme valdustes ja kuidagi juhtus nii, et peale tegusat tööpäeva kuninga heaks põletas ta ühel hetkel kätkis lebava noore kuningatütre ära. Peagi Nevel mõistis oma napi aruga, et parem on põgeneda kui lasta end oksa tõmmata. Ja tõepoolest, veel viimasel hetkel jõudis ta külast moonakotiga punuma, juba asutigi noormeest kinni püüdma. Nevel põgeneb, põgeneb ja viimaks saab ta puhkama kuuse otsa... ja ärgates vahivad talle vastu kalgid haldjasilmad. Metsarahva esindaja teatab mornilt, et see tules hävinud kuningatütar oli kuninga ja haldja ristsugutis (esimene omasugune ja planeeritud uusrassi võimalik esiema!), ning lisaks kuninga kättemaksule tabab Nevelit metsahaldjate kättemaks. Ning haldjas kaob.

Nevel mõistab, et pikka pidu tal pole – kui just... ime ei juhtu. Aga selleks tuleb elus püsida ning peale mitmeid väsitavaid ja ohtlikke sekeldusi jõuab ta räämas üksildasse metsatallu, kus hingitseb hatune vanamees ja kes pajatab Nevelile naabruses elavast võimsast nõiast, kel on imepärane riistapuu, millega saab linnu kombel lennata. Aga ärgu Nevel nõia silme alla sattugu, nõid muutvat soovimata külalised endale karielajateks, mingu noormees suure ringiga nõiamõisast mööda. Nevel kuulab ja mõtiskleb omasoodu. Järgmisel hommikul taluõues põit tühjendades avastab noormees, et metsarahvas on üles tõusnud ja asunud ta kannule! Mees põgeneb heasoovliku vana juurest ja otsejoones kauge kurjakuulutava nõiamõisa poole – miski muu ei saa teda päästa kui oletatavad võlutiivad.

Läheb kuidas läheb, ehk on loole järge oodata. Et mis saab sellest nurjatust lollpeast, kellele ta veel häda ja õnnetust põhjustab. Ja eks oleks põnev teada, kes sellise varjunime taha peitunud ja kas autor on varemgi kirjutamisega tegelenud.

ulmekirjanduse baas (paistab, et olen ainus, kellele see tekst meeldib)