Miroslav Skála – Pulmareis Jiljisse (1973)

Üpris nunnu lugu kahe armunu ühtesidumisest. Kohtuvad mees ja naine ning nende vahel hakkab soodsalt arenema sõprus ja kiindumus. Kuni naise vanemad leiavad, et ikka niisama ei saaks noored koos olla, vaja oleks neid abieluga siduda. Mees leiab, et eelnevalt peaks panema suhte proovile ning selleks minna kahekesi üheksapäevasele matkale – et kui see läbi teha ja teineteisel jääb kõri närimata, siis võiks suhe tõesti olla kindlal pinnal. Sihtpunktiks saab koht, kus mehe vanemad teineteist leidsid... ning naise isa paneb ette, et niisamuti võiksid noored Jilji kirikus abielluda. Noh, mees (kes on siis loo jutustaja) selles oodatavas abielus ette nii kindel ei ole... küll aga naine.

Lähevadki siis matkama – kõigepealt rongiga maakohta, siis mägedesse turnima ja seejärel kanuutama. Mees on teinud kõiksugu päevaplaane (naise sooviks on vaid üheksandal päeval viimasel hetkel vahutavatel hobustel kiriku juurde jõudmine), aga eks need lenda vastu taevast juba hommikuti. Ent mis peamine – hoolimata kõigest paistab naine vastavat mehe kriteeriumidele. Kui aga jõutakse mehe salamisi püstitatud peaproovini ehk ta naistevõrgutajast sõbrani, kes asubki tulevast abikaasat otsusekindlalt piirama. Ning mees näeb, et... naine lähebki sõbraga kaasa (kumbki pole muidugi teadlik, et tegemist mehepoolse katsega).

Kas nüüd lugu mingilgi moel õnneliku lõpu leiab, ei hakka siinkohal viksilt mainima, milleks avaldada saladusi. Nojah, naised... kes neid tegelikult mõistab, ei tea.

Iseenesest täiesti apoliitiline romaan – ilmunud vist 1972, aga tolleaegsest õhustikust pole suurt lõhnagi, pigem selline roosamannamaa – ilusad maastikud ning toredad inimesed oma erinevate kiiksudega (muidugi, kas meelelahutus peaks midagi enamat sisaldama?). Praha kevade järellaine ehk – Vera abiellus ja läks Kanadasse (lk 73)? Õigemini pole võimust sõnagi – või on seegi märk millestki? Nõukogude võimu nagu polegi, tegemist võiks samahästi olla ennesõjaaegse olustikuga – abiellutakse kirikutes, vilksamisi on juttu amoraalsest nahistamisest ja riigipiirid oleks justkui lahti.

Nojah, suvevihma ajaks igati lahe lugemine.