Joe Abercrombie – Enne nende poomist (2013)

Möllu ja värki, jätkub “Esimese seaduse” triloogia, vähe verisem kui esimene osa ja mitmel puhul ka pisarakiskuja, paar armusuhet saavad õnnetu lõpu ja noh, teadagi, Kolmpuu traagiline hukk... Ja muidugi mitmed katastroofilised lahingud (Dagoska või Ladisla afäär), rääkimata veel Seemne-questi ebaõnnestumine. Või noh, miks mitte ka Glokta organiseeritud Gurkhuli saadikute hukkamine... Ühesõnaga, see on see osa triloogiast, kus justkui kihutataks vaid vältimatu hävingu äärele. No aga tegelikult...

Eks siin hakkavad nüüd nähtavamaks kooruma Bayazi intriigid. Jezal ja pank... Quai ootamatu tõrksus oma õpetaja vastu. Nojah, spoilerdamist on juba enam kui küllalt. Loetlemist leiavad mitmed Põhja kuulsused, kellest rohkem juttu “The Heroes” romaanis; tegevusega liitub Judin/Shivers, kellest järgnevates romaanides kujuneb Logeni omamoodi äraspidine kloon. Tegelaste hulgas ühtlasi rohkem naisi (Eider, Vitari, Ardee, Cathil, ka Ferro), kel kõigil üsna illusioonitu nägemus sellest meestemaailmast. Aga näe, eksisteerivad.

Abercrombie machod (eriti põhjalased!) on ikka sellised mehemürakad, et neid on juba mõneti raske ette kujutadagi. Huvitav, kui sellest triloogiast seriaal vändata, kust küll vastava füüsisega osatäitjaid leida? Logen ja Verine Üheksa, kas tegemist on isiksuse lõhenemisega või siis tõepoolest miski üleloomuliku, deemonlikkusega seestunu?

“Logen seisis hingeldades ja vaatas teda. Finniuse kilp oli suur ja see irvitav närukael oskas seda kasutada. See andis talle üsna suure eelise. Oli selge, et ta on kiire. Nüüd oli ta kiirem kui Logen oma vigase jala, haavatud käe ja rusikahoobist uimase peaga. Kus Verine Üheksa siis on, kui teda vaja on? Logen sülgas maha. Selle võitluse peab ta üksinda võitma.” (lk 242)

“Šankad võis olla hullumeelset raevu otsast otsani täis, aga isegi nemad pidid teda kartma. Teda kartsid kõik. Isegi surnud, kes ei tunne valu. Isegi külm kivi, mis ei maga kunagi. Isegi sularaud kartis Verist Üheksat. Isegi pimedus.” (lk 432)

loterii