Kui Loperi lugu on üsna tavapärase
fantasy raames, siis Soobeli tekst loovib niisamuti samas
voolusängis, kuid väikse häiriva kiiksuga. Jah, lugu leiab aset
keskajalaadses õhustikus. Jah, transpordivahenditeks on antiloobid
ja peategelase lemmikloomaks on noor ja väga hinnaline hiidkärp.
Jah, on verejanulised põhjamaised leopardid. Jah, on üleloomulikud
jõud. Ja nii edasi. Noh, mingil moel siis kõik tavafantasy
raamides. Ent Soobel on lisanud tegevustikku olendi nimega katt,
kellel-millel tavamõistusega võttes üsna väärastunud, ee,
kasutamisviis.
Nimelt on see katt miski kahejalgne
elukas, kellel on koon, kes mõistab ja räägib inimkeeles, keda
kasutatakse majapidamistes teenijate või muidu orjadena, keda mehed
seksuaalselt pruugivad ja keda ühtlasi nuumatakse maitsva liha
saamiseks. Seksisigaori? Seksiorisiga? Ei tea, autor ei täpsusta,
milline see olend välja näeb (iseenesest hea võte), igal juhul
kannavad nad kleite (tekib küsimus, et kas katid on vaid naissoost
või ka meessoost katte tarvitatakse lihalikel ja lihaks
eesmärkidel?) ning on mingil moel oma võludest teadlikud. Igal
juhul, häiriv värk, autoril õnnestub sellega naha alla pugeda.
Lugu ise on tublist põhjalasest, kes
läheb kaugesse linna vilja müüma, aga satub ühe verise segaduse
sisse, mille põhjustab kõrtsitöölt põgenenud katt. Nagu teada,
ei tohi katt vabadust tunda, ja see olend püütakse kinni ning
karistuseks pannakse nö gladiaatorina võitlema teise kati vastu.
Jne jne. Tõesti, lugu ise polegi nagu põhiline, peamine on see
häiritus selliste inimlaadsete olendite mitmekülgsest
ekspluatatsioonist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar