Taavi Jakobson – Tõeline jumalaosake (2014)

Lugu sellest, kuidas üks noor eesti füüsik lükkab käima sündmustejada, mis omakorda väga paljude “õnnelike” kokkusattumuste läbi muutub protsessiks iseeneses ning käiab ja käiab edasi kuni viimaks rattad käivad vaid seepärast, kuna bürokraatia on selline nagu see on.

Nõnda leiab loo algul särasilmne kahekümnendates teadlane Elton, et inimesi tuleks harida kaasaegse füüsika asjus. Ta hakkab kirjutama populaarteaduslikke artikleid, kuid ükski meediaväljaanne ei avalda neid (küllap seetõttu, et tundmatu tegija ja lugejatele liialt arusaamatu tekst jne). Lõpuks sõlmib Elton kihlveo oma sõbra Otiga, et mida embkumb teeb kui teatud aja jooksul midagi ilmub või ei (kummalgi noormehel nimelt probleeme naistega tutvuste sõlmimisega). Ning Elton... kirjutab hoopiski ühe fantaasia sellisest osakesest nimega gobon (“General Obvious Bullshit of Nescience” (lk 22), “General Objectivity Bending Obtrusive Neutrino” (lk 31)), mis põhjustavat nihkeid ajas jne ning muuhulgas on selle osakese toime läbi seletatavad nt piibliimed jms.

Ta suureks üllatuseks artikkel ilmubki suures nädalalehes (sest mitmed kokkusattumused kolksatavad kokku), kus see omakorda jääb silma eestlasest eurovolinikule, kes kureerib Euroopa Liidu teadusrahastamist. Eurovolinik määrab goboni uurimiseks euroraha – ikkagi eestlane sellise idee taga! (Ja noh, just tol hetkel oli küsimuse all igasugu eksperimenteeriva teaduse toetamine – midagi, mis tooks euroliidu tagasi kaardile.) Eltoni üllatuseks – terve ta füüsikainstituut loomulikult teab, et tegemist on võimatu jamaga – määratakse ta omaette uurimisrühma ette. Ja noh, eks kohalikud füüsikud pigistavad silma kinni, kuna Euroopa Liidust määratud raha on ühtlasi igati vajalik instituudi enese toimimiseks.

Pall veereb, mõjuvõimsad diletandid toetavad seda goboni uurimist, füüsikute ringkond kiristab küll vihast hambaid, aga mis teha. Eurovolinik määrab Eltonile abiks avalike suhete spetsialisti (kel initsiaaliks PR), kes putitab Eltoni tõeliseks meediastaariks – ning laiad massid lähevad kaasa selle ogara ideega (sest teadlased on korraga... glamuursed!). Mõelda vaid, on olemas midagi sellist, mis tõestab imede toimimist! Ja kui see gobon kuidagi kontrollitavaks muuta, võiks selle abil ise imesid sooritada! (Või noh, mis kasu võiks veel olla sellest sõjatööstusele, nagu leiavad peagi suurriigid.) Tekivad suisa sektid, kes peavad gobonit jumala aseaineks jne. Eltonit tabab masendus, et on sellise rumaluse peamees ja ei suuda seda enam kuidagi peatada... sest noh, kui see kaardimaja kokku kukub... ja see Meelike, kes töögrupis nii tore naine on... Ning gobonihullus veereb omasoodu edasi kuni Elton on omadega kokku varisemas.

See on nüüd väga laia pintslitõmbega ülevaade romaani esimesest poolest, mitmed olulised seigad ja tegelased jäid mainimata, aga noh, eks huvi korral saab neid ise avastada.

Autoril on ehk probleem sellega, et peamised tegelased on pigem tüübid kui karakterid, nad käituvad ühtemoodi läbi raamatu (noh, kui keegi areneb, siis Ott), maailm pole küll must-valge, kuid samas suurema sügavuseta – tõsi küll, seda kompenseerib tegelaste komme pidada pikki mõtestatuid dialooge või loenguid ükskõik millises olukorras (kärarikkas baaris, auhinnatseremoonia tagareas, pohmelli põdedes jne). Need maailma asjade üle arutlemised või elust targutused võiks lugejale olla suisa eneseabi eest.

Aegajalt paiskub romaan ajaliselt edasi, ilma et samas tegevuses suurt midagi muutuks – nt uurimisrühm istub peale üleilmse kuulsuse ja rahastamise saavutamist ikka oma kitsastes ruumides edasi ja Meelike küpsetab neile aastaid vahel hommikuti muffineid. Kõik nad on ikka nooruslikult õhinal nohikud, Elton ei suuda läbi aastate vastassugupoolega normaalselt suhelda, hoolimata suhtlemiskogemustest maailma kuulsate ja ilusatega (see naistepelgus või oskamatus... no see on kohe kuidagi karikatuurne või siis mentaalne hälve). Ja mis värk selle salapärase PR nimelise naisega on? Jäigi arusaamatuks.

Et siis selline debüütromaan. Hulgaliselt mõtteainet kokkusattumuste ja süsteemi toimest ning sellest, kuidas südametunnistust järgida. Mis siis juhtub, kui... ühel õnnetul juhul mitmed väga erinevad kokkusattumused jada moodustaad ning selle tulemuseks on... üleilmne petukaup, mis suurriigidki närvi ajavad. Ja väljapääsu pole, kui vaid... Igal juhul, autorilt päris laiahaardeline ettevõtmine.

“Küsimus on selles, mida me tahame uskuda. Kui millegi uskumine on meile oma ego või lootuste või ärihuvide turgutamiseks kasulik, ei pinguta ükski mõistusega olend nende väidete kontrollimisega üle.” (lk 196)

holistika instituut
sirp