19 november, 2014

Jaan Kaplinski – Peatükke eesti rahva esoteerilisest ajaloost (Jutte, 2014)

Ajalugu algab sellest, et ühel noorema kiviaja hommikul peatus Lammasmäel UFO, sealt väljus nägus tulnukas, kel oli vaja galaktikalennumasinale jahutusvett. Kohalik blond kaunitar juhatas talle lahkesti tee allikani. Üheksa kuud hiljem sündis sel kaunitaril tütar – kelle kõhul oli kukkur (sest tulnukas kuulus kukkurantropoidide hulka). Tulnukas käis hiljemgi kaunitari eostamas ja nii tekkisid kukkureestlased, kes senini eksisteerivad eestlaste ja muude rahvuste sees. Milleks on vaja kukkureestlasi? Mu, Atlantis ja Shambhala on kadunud, aga Eesti on jäänud ja see on Maa energeetiline keskpunkt, see on ainus Maa cakra, mis on enamvähem tervena alles ning kus on võimalik suhtlus Maa ja kosmose vahel. Loogiline.

Kui Eestis on ilmatargad (Taara-seisundiga olendid, kes kaitsevad seda tähtsat Maa keskpunkti ja muidu hoolitsevad universumi heaolu eest), siis Eesti antipoodis ehk Vaikses ookeanis paiknenud alal olid manatargad, kes ihkasid Eesti cakrat endale allutada. Ja nad lõid muuhulgas selleks inimesetaolised loomad ehk jumalad (nt Zeus, Jehoova, Baal, Lemminkäinen, Peko), kes hakkasid omakorda iseseisvudes uut segadust tekitama, kes tahab mida ja keda valitseda – kuni viimaks õnnestus suurem osa neist para-hiisi (millest on tulnud sõna “paradiis” (lk 273)) toimetada.

Ent kangekaelsemad jumalad jäid Maale... neist hullemateks osutusid Jehoova ja Aphrodite, kes ühel hetkel said kokku ja sigitasid Jeesuse, kes asetati edasi “neitsi Maarja” ehk väliskukkureestlase Mirjami kukrusse kasvama jne (paljud juudid on tegelikult kukkureestlaste juurtega). Kõik selleks, et Eesti cakra enda valdusse saada. Jeesus tuli, oli mingil moel ja pääses peale hukkamist para-hiisi, ning vanemate õhutusel tekkis talle hulk järgijaid. Siit omakorda sündis hiljem manatarkade õhutusel templirüütlite organisatsioon, mil eesmärgiks pääseda vahepeal tekkinud alumisse Eestisse (teatavasti oli nn Kaali meteoriidi pauk vale-Taara ebaõnnestunud diversiooniakt, mis nõrgendas Eesti kaitsevälja ja sundis sellega kukkureestlasi ümber paiknema Maa õõnsusse ehk Kunglasse). Seepärast siis ristisõjad Jeruusalemma (kah Eestiga seotud koht) ja Maarjamaale.

Ühesõnaga, maailma tegelikku ajalugu tuleb interpreteerida selle kaudu, et mis toimus Eestimaaga seoses ja mis seetõttu lainetas eemale – miks tapeti Julius Caesar, milleks oli vaja islami usu teket, miks ristikoerad lasid Eestis kõrgeid kirikutorne ehitada, milleks oli vaja Lutheri ja Kolumbuse vägitegusid jne jne jne. Sest templirüütlid, vabamüürlased ja manatargad vajavad pääsu Kunglasse ja kuidagi tuleb neid eemale hoida.

“Alumine Eesti on osa tohutust tunnelite, käikude ja koobaste süsteemist, mis kõik on ühenduses Maa sisemuses asuva suure õõnsusega, mille keskel seisab oma telje ümber pööreldes väike päike, mis paistab nii päeval kui öösel. Selle päikese olemasolust teadsid muistsed esoteerilised filosoofid, nagu Pythagoras, kes nimetas teda vastupäikeseks, või Vene õpetlane Obrutšev, kes nimetas teda Plutoks ja õõnsust tema järgi Plutooniaks. Esoteerilisest eesti keelest on pärit teine, meil mõnevõrra levinud nimetus – Kungla.” (lk 301)

“Põrgu-ideoloogia peafunktsioon on kasvatada inimestes kuulekust kirikuvõimule, Jehoovale ja Aphroditele ning tekitada neis ebausklik hirm maa-aluste, see on alumise Eesti, Kungla ja kukkureestlaste ees. Nagu teame, kandis see püüd mõnelgi puhul vilja. Kuid mitte alati.” (lk 302)

“Jehoova kuritahtlikud teenrid, reetlikud manatargad olid rüütlitesse programmeerinud vastupandamatu kihu tungida kõigisse maa-alustesse koobastesse, nende haistmismeel oli arendatud eriti täiuslikuks, nii et nad oleksid teoreetiliselt võinud välja nuhkida mõned halvemini varjatud käigud, mis viisid maa-alusesse Eestisse. See võime andis tähelepanelikkudele inimestele, ka neile, keda ei olnud pühendatud ilmatarkade saladustesse, põhjuse nimetada võõraid tulnukaid ristikoerteks.” (lk 304)

Tsiteeritavat on siin tekstis enam kui küllalt, nii mõnestki üksikust stseenist annaks kokku kirjutada mahukaid auhinnalisi romaane ning mul on aukartus siin postituses veelgi enam valgustada seda Kaplinski vahendatud käsikirja tõdesid ja tõdemusi. Siin on sügavad tarkused ja iidsed ajaloojuhtumid, mis aastasadu rohkem või vähem märkamatult ja vääramatult meie eluteed on juhtinud. Mõni templirüütlite käsilane ehk ütleks, et tegu on jumala- ja esoteerikavallatu tekstiga, aga see on ootuspärane reaktsioon nende poolt. Olgem uhked kukkureestlaste üle, meie kaitsjad ja Maa hoidjad.

“Taarausu tegelik tuum on see, et inimene viib meditatsiooni ja kontemplatsiooni abil oma vibratsioonid teatud Taara-seisundisse, mis avab talle ligipääsu kosmilisele astraalsidekanalile, mille kaudu ta saab suhelda kaugel, kas teistes tähesüsteemides või isegi teistes aegruumides olevate olendite ja energiatega. See on õieti Taara-seisundi esimene aste. Vaimselt täiustudes ja kosmilist energiat salvestades saab taarausuline tõusta Taara-seisundi järgmistele astmetele. Sellisel inimesel ei ole enam võimalik taassündida meie planeedil, vaid ta peab siirduma paremate väljadega piirkondadesse nagu Jupiteri kaaslane Io või Orioni udu. Kõige kõrgematel Taara-seisundi astmetel ei ole inimene enam inimene, vaid tal on otseühendus jumaliku puhta energiaga, ta võib võtta erinevaid kujusid, materialiseeruda, dematerialiseeruda, ületada silmapilkselt tohutuid kaugusi ja viibida mitmes kohas korraga. Sõna TAARA on lühend esoteerilisest väljendusest Teadvuse Alternatiivse AegRuumi Avanemine.” (lk 263-264)

“Kõige madalamal tasemel on “kurat” palvemantra, millega pöördutakse Kalevi poole, et ta eesti rahvast meeles peaks. “Kurat” on lühendus palvest “Kalev uuenda eesti rahvas aegade tulekul”. See on olnd eesti rahva orja- ja okupatsiooniaegne põhimantra, mis aitas tal säilida, hoida usku, lootust ja armastust ning mitte langeda eetiliselt orjarahva tasemele.” (lk 266)


Ilukirjanduses on kukkureestlaste teemat ehk õrnalt puudutanud Hargla Koulu lugudega, vahest leiaks salapäraseid vihjeid mujaltki.

1 kommentaar: