Ivan Turgenev – Senilia (2014)

Turgenev. Proosaluule! Klassiku viimane teos. 19. sajandist! Ammu-ammu! Ammu ilmunud. Vana inimese tagasivaade elule, unistustele. Elu, see on elamist väärt! Olgugi et sa tulevane tolmukübe. Unista ja tee.

“Mida inimene ka ei paluks, ta palub imet. Igasuguse palve võib kokku võtta järgnevas: “Armas jumal, tee nii, et kaks korda kaks ei oleks neli!”” (“Palve”, lk 50)

“Kahekõne” on kindlasti selline lugu, mis peaks kaunistama ulmekirjanduse baasi väärikat nimekirja. Ikkagi Turgenev! Hea küll, pole midagi sellest raamatust kirjutada, on selline tundeküllane mõtteproosa jne. Ja nüüd eesti keeles olemas jne.

“Nessun maggior dolore
Helesinine taevas, ehmeskerged pilved, lillede lõhn, noore hääle sulnis kõla, suurte kunstiteoste särav ilu, õnnenaeratus hurmaval naisenäol ja need nõiduslikud silmad... milleks, milleks see kõik?
Lusikatäis vastikut ja kasutut arstirohtu iga kahe tunni tagant – seda, vaat seda on vaja.” (lk 72)

sehkendaja