Andrus Nilk – Salumets. Muutumised (2015)

Päris huvitav elulooraamat, endale vast põnevamateks osadeks Jaak Salumetsa mängijakarjäär (millest ma ei teadnud õieti midagi – ja et mees tegelikult nii lühikest kasvu on) ja 80ndate teise poole Kalevi moodustumine ehk see aeg, mil ise hakkasin telekast korvpalli vaatama ja niisamuti Kalevi hallis kohapeal mängudel käima (kus heal juhul sai vahekäigus istuda, aga muidu pidi seistes mängu vaatama – et siis nagu tollal müüdigi seisupileteid või? Ei mäleta).

Eks Salumetsa mängijakarjääris oli paar hetke, mil asjad võinuks vähe teisiti minna – kui oleks Liidu täiskasvanute koondise kutsele varem vastanud (anti teistsugust nõu) ja kui oleks pääsenud Müncheni olümpiale (konflikt peatreeneriga). Muidugi, arusaamatuks jääb, kuidas ikkagi niivõrd lühike mees sai Kalevis korvialune jõud olla (eks ikka räägitakse alati Tõnno Lepmetsast kui lühikesest keskmängijast, aga Lepmets on pigem natuke varasema aja näide). Ja päris ootamatu on mõelda, kui noorelt lõppes mängijakarjäär ja tippkorvpallis treenerina töötamine – nojah, ühel puhul probleemiks ehk Eestisse mängima jäämine ja teisel puhul niisamuti... Eestisse jäämine (need paar lehekülge töötamisest Soomes ja Leedus olid küll huvitavad). Kas Eestis näiteks noortetreenerina jätkamine olnuks liialt samm tagasi? Ei tea ega saagi teada, nagu Salumets ütleb, on see kõik minevik ja tähtis on see, mida teed nüüd ja praegu (tuleviku nimel), mitte olnus urgitsemine.

Raamatu autorile heidaks ehk ette vaid seda, et võinuks tekstis viidata, kust tsitaadid pärinevad. Jajah, ropp töö ja kõigi lugejate silmadele pole just mugav, aga noh, kui vajadusel sooviks lähemalt uurida, oleks siis millestki kinni haarata. Nagu eelmise korvpalliraamatu puhul, nii on paslik seegi kord lõpetada postitus Margus Metstaki mõtteteraga:

“Naljakas on öelda, aga mida suurem tagumik, seda parem viskekäsi. Kossumehe tuharalihas peab olema nii tugev, et rahakott ei mahu teksapükste tagataskusse.” (lk 147)

postimees