30 aprill, 2015

Ian McDonald – The Queen of Night's Aria (The Mammoth Book of Best New SF 27, 2014)


Veel üks luguOld Mars” antoloogiast, ja taas vürtsitatud musta huumoriga. Tegevus leiab aset vanamoodsas Marsil, inimkond peab seal kauakestvat sõda jumal teab kui veidrate olenditega, võitlused on olnud igati vägevad ja heroilised.

Sellesse sõjamaailma on kutsutud Maalt siinsetele sõjaväelastele esinema vananev ooperilaulja, kelle kuulsusrikkad päevad kaovad üha kaugemasse möödanikku. Aga noh, maestrot see tagasihoidlikumaks ei tee, diivalikult nõuab ta endale erikohtlemist jne – ja on pidevas rahahädas (õigemini rahatu). Loo jutustajaks on selle maestro abiline, kes abistab teda argitoimingutes ning saadab esinemistel klaveriga.

Mänedžer saadab maestro esinema vapratele eesliini sõjameestele – eks seal ohtlik
ole, aga küll saate hakkama. Ent läheb vähe teisiti ning laulja koos saatjaga satub keset turneed tõeliselt ägeda lahingutegevuse keskele, mistõttu peale pikka ja ohtlikku pagemist avastavad nad end lõpuks keset hiiglaslikku lahingupaika, kus segamini nii inimeste kui võõrliikide kehad ja tehnika. Ent... nüüd kohtub laulja oma suurima fänniga ja ekstreemsetest oludest hoolimata tuleb tal esinemisel taas sära silmadesse.

Et siis selline üpris fantastiline lugu vanamoelise ulme võtmes. Kiiksuga laulja ja kõik need Marsi olude eripärad keset röögatut sõjatehnoloogiat ja võõrliikidest olendeid. Omamoodi naljakas ja kerglaselt traagiline lugu, eh, tragikomöödia niisiis.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar